Ovllá libretto – Anárašgiella

Libretto

© Juho-Sire/Siri Broch Johansen

Ovlá lii čeppi

Ovlá lii stuorrâ kandâ

Ovlá lii išálâš

Áiguvetteđ-uv tuše
konsertliipuid –

vâi áiguvetteđ-uv meid
liipuid ijjâdemsajan?

Maid áiguvetteđ?
Áiguvetteđ-uv?

Áiguvetteđ-uv áiguđ?
Haalijdvetteđ-uv halijdiđ?

Maid?
Jiem ibbeerd.

Kaandah! Máttá-uv kiinii jurgâliđ?
Jiem addii pooškâgin.

Nisoneh! Nisoneh! Nisoneh!
Nisoneh! Nisoneh! Nisoneh!

Jieh-uv addii?
Tuođâi-uv?

Ete jieh addii?
Iberdah-uv?

Kale tun iberdah!
Ama nuuvt?

Ama nuuvt?

Maid?

Mun sáárnum ruotâkielâ,
jis tun jieh sáárnu suomâkielâ.

Puávtáh-uv ettâđ tom ruotâkielân?

Miksi piksi polkatriksi?

Maid? Sáttáán kaandah,
toh iä lyešti mii siisâ.

Lii ohtâ helvit hommá
čielgâdiđ aašijd.

Keejâ, mist lii ruttâ!
Ennuv-uv halijdah?

Hur mycket kostar för fyra?

Jáá. Haalijdvetteđ-uv tuše
konsertliipuid, –

vâi meiddei ijjâdem leirâkuávlust?

Mij kale áigup ijjâdiđ tääbbin.
Konsertijd, ijjâsaje, –

oles pakkeet.

O-a oles iijâ!

Nuuvt, nuuvthân toh eteh.

Mutâ mun uáinám.

Mun tiäđám.

Mun iberdâm.

Sij láá lappum saavzah.
Sii várás mij lep tääbbin.

Peesih haavijd tipšođ.

Ruotâsijd tivvoođ.

Mun lam kuullâm
festivaalist Karrest.

Festivaal Karrest! Há?

Tohon puátih kustoo ennuv
ulmuuh miätá Tavekaaloot.

Artisteh pirrâ maailm.

Tääl taan oholoopâ!

Tobbeen šaddeh leđe
veikâ mon ennuv nisoneh!

Nisoneh!

Nisoneh?

Nisoneh!

Sättih leđe viehâ ennuv sämmiliih.

Sämmiliih?
Jieh-uv ettâm nisoneh?

Sämmiliih nisoneh!

Sämmiliih nisoneh!

Ama lah kuullâm maid toh eteh
sämmilijn nisonijn?

Sämmiliih nisoneh,
sämmiliih nisoneh!

Vuoi helvit, finniimist lii kunnjo,
vijná já nikotiin!

Lii škovlâkaandâ vitamiin!

Kunnjo, vijná já nikotiin!
Lii škovlâkaandâ vitamiin!

Muuzzig muuzzig muuzzig

Juo, mun lam muuzzig.

Jiem muuzzigsäggi.

Jieh muuzzigsäggi.

Mane?

Iä läddilii cumeh lah nuuvt njálgáh.

Iä läddilii kieđah nuuvt timáseh.

Ij läddilii roppâ nuuvt lašmâd.

Toolâ muu.

Salo muu.

Ama lah?

Ama lah?

Kale lam.

Lam.

Lam.

Lam.

Kale lam.

Lam.

Lam.

Já tun lah muuzzig.

Lam.

Lam.

Kale lam.

Já tun lah jievjâ.

Hoi, Oula, kost tun lah?

Lah-uv irgástâlmin?

Jiem haalijd hettiđ,
mutâ lah-uv tiebbin?

Mun oinim suu toin
mučis säminisonijn.

Toin tevkisvuoptâg nisonijn.

Hohoi, sämmiliih nisoneh!

Sämmiliih nisoneh!

Eelliđ puáđi siisâ!
Mun lam tääbbin!

Ij ij ij!
Ep mij puáđi siisâ!

Moonnâđ jo helvitân tast,
tääbbin ij lah mihheen uáinámušâid!

Moonnâđ uuccâđ olssâd nisonijd,
piro juhheeh!

Säminissoon tiäđust-uv!

Naa, säminissoon pergâlâh!

Sämmiliih nisoneh!

Tááiđáh leđe kostnii
sämikuávlust šoddâm?

Vaarâ Tiänuleeveest,
jis olmânáál kuulâm?

Eidu Tiänuleeveest,
šoddâm luosâpivdoin.

Nabai tun?
Lah-uv tun Mázest, vâi?

Mun lam Kuovdâkiäinust.
Biltaveadjist šoddâm.

Aaibâs juhâriddoost, mun še.

Mij meiddei piivdijm kyele.
Mutâ tääl jiem tieđe innig –

moh kuolijd tobbeen ležeh
puátteevuođâst, tiäđáh.

Mane nuuvt?

Sij áiguh puáđđuđ mii juuvâ.

Kost?

Alta kuávlust.
Čávžu lii ton pääihi nommâ.

Vuoi.

Jieh lah vaarâ nuuvt tárkká čuávvum, –

mii tábáhtuvá Taažâbeln Säämist?

Jiem lah kale.

Mii tábáhtuvá Suomâbeln?

Mun aasâm Kiärunist.
Poorgâm ruukist.

Orniim ryevdimaalmâ
stälifabrikáid.

Mun vuájám Kiärun-kyermiauto!

Mii tastoo tábáhtuvá
Ruotâbeln Säämist?

Jiem lah nuuvt tárkká čuávvum.

Mutâ kavnih teehi,
Davvi suvván?

Jiem mun, mutâ toh muu skipáreh.

Mun tuše poottim fáárust.

Tun tuše poottih fáárust! Haha!

Mun jurdim ete tun lah
eenâb ČSV!

Miiks tot lii?

Vuoi hemelâš!

Mun tuše irâttâm piergiđ.

ČSV ČSV ČSV ČSV…

Čääiti sämivuođâ!
Čääiti säämi vuoiŋâ!

Čokkiđ sämmilijd vuáitun!

Čäittiđ sämmilii vyeimi! ČSV!
Čokkiđ sämmilii vievâ!

Čaaŋâ seeŋgâ vuálá! ČSV!

ČSV! ČSV!

Eeđâba Kauko, sämikielâ-uv sárnu?

Ij lah suomâkielâ aainâskin…

Maht sun tom máttá sárnuđ?

Naa, maht sun puáhtá tom sárnuđgin?

Maht helvitist sun tom máttá?

Hoi, Oula, västidba taas:

Lah-uv tun sämmilâš?

Lam-uv mun sämmilâš?
Lam-uv mun sämmilâš?

Piro, kale mun tunjin val čááitám!

Mutâ mane tun máátáh sämikielâ?

Jiem lah kal sämikielâ sárnum.

Kale lah, mij puohah kuulâim!

Mun-uv kuullim!

Mij puohah kuulâim
ko tun sarnuh sämikielâ!

Taan ääigi nuorah iä määti maiden.

Iä määti njuovvâđ.
Iä määti nijtteđ.

Iä määti pivdeđ.
Iä määti čuáimuđgin.

Láá aaibâs kiälbuttemeh.

Talle ko mun šoddim
ij lamaš nuuvt älkkee.

Talle mij poorgâim olgon peeivi.

Eelijm siste tuše puurâdmin.

Tääl toh láá škoovlâst
láškuttâlmin.

Tuušijd uáppih.

Maid kihheen
ij kuássin taarbâš.

Pááikán puátih –

mätihánnáá,
jyevdilâssân.

Oro joskâ äijihpiro!

Mane, mane?

Mane kaandâst šoodâi
tággáár čuámmikuámmir?

Mun lam kuullâm ete tääbbin
lijkkojeh suomâ läddiláid

Suomâ täsivááldán

Mun lam kuullâm
Ete mij porgâp višâlávt

Mij lep kievrah já čeepih

Mun lam kuullâm ete sij mäksih
pyereest já huolâtteh orroomsaje meid

Mun lam kuullâm ete tääbbin
finniim vyeijimkoortâ veikâ moos

Lectrahaul,
Scania

Kuáivummaašinân,
poorámmaašinân

Já Kiruna-truck!

Joo! Ááigum vyeijiđ Kiruna-truck!

Kiärun, Kiärun,
Kiruna-truck!

Mun lam kuullâm ete tääbbin
piäsá kuáivuđ já stuullâđ

Tääbbin uážžu leđe läddilâš
já eelliđ ruátálâžžân

Tääbbin piäsá sárnuđ suomâkielâ
já eelliđ ruátálâžžân

Mun lam kuullâm
ete tääbbin mun lam puátteevuotâ

Eellim lii tääbbin

Tääbbin lii purrâmuš,
káttu uáivi paijeel

Tääbbin lii pargo
maŋgâ čyeti-ihán

Kuhheeb ko muu
eellimpäälgis juátkoo

Suomâ almaah,
syemmiliih,

kävnih pargo já eellim
já ruátálijd nisonijd

Já Kiärun, Kiärun,
Kiärun lii tot päikki

Mun lam kuullâm ete tääbbin
piäsá kuáivuđ já stuullâđ

Tääbbin uážžu leđe läddilâš
já eelliđ ruátálâžžân

Tääbbin piäsá sárnuđ suomâkielâ
já eelliđ ruátálâžžân

Mun lam kuullâm
ete tääbbin mun lam puátteevuotâ

Eellim lii tääbbin

Tääbbin lii purrâmuš,
káttu uáivi paijeel

Tääbbin lii pargo
maŋgâ čyeti-ihán

Kuhheeb ko muu
eellimpäälgis juátkoo

Suomâ almaah,
syemmiliih,

kävnih pargo já eellim
já ruátálijd nisonijd

Já Kiärun, Kiärun,
Kiärun lii tot päikki

Tun-uv lah ohtâ mist

Kuulah mii juávkun

Tun jieh lah läddilâš

Tun jieh lah läddilâš

Tun lah jävkittâm mist, sämmilâš

Tun lah sämmilâš

Tun lah sämmilâš

Tun lah sämmilâš

Tun lah sämmilâš

Avalávt

Veikâ irâttah patâriđ

Veikâ irâttah kárgáđ

Tun lah sämmilâš

Tääl já ain

Tääl já ain

Orroođ joskâ!

Tääl já ain!

Tääl já ain!

Mun jiem vaarâ kolgâččij
ettâđ taam

Mut ličij pyeri leđe tuu alda tääl

Tuu kieđah muu pirrâ, tuu soolâst

Mun jiem vaarâ kolgâččij
ettâđ taam návt njuolgist

Mut ij tot tovâččij maiden

jis elâččiččih teikâ
jis pásáččih

Jiem kolgâččij vaarâ nuuvt
njuolgist

Mutâ lii kale tuše nuuvt

ete eellim lii pyeremus
ko mun lam tuu alda

Ovlá, uážum-uv kočodiđ tuu räähis?

Ovlá, ko tun lah muu lunne
tun lah muu Oovláš

Nuuvt liegâsin

Tollii muu, tollii muu Ovlážâm

Ele vyelgi kuussân

Puávtáččih-uv Ovlážâm

Pääcciđ, pääcciđ muu luus

Mun jiem vaarâ kolgâččij
ettâđ taam

Mutâ mun ferttejim puáttiđ
tuu luus eidu tääl

Mun kolgim peessâđ tuu soolâ alda

Mun jiem vaarâ kolgâččij
ettâđ nuuvt njuolgist

Mut ij tot tovâččij maiden

jis elâččiččih teikâ
jis pásáččih

Jiem mun kolgâččij
vaarâ nuuvt njuolgist

Mutâ tot lii tuše nuuvt

ete eellim lii pyeremus
ko mun lam alda tuu

Ánná

Ovllá

Puávtám-uv kočodiđ tuu räähis?

Ánná

Ovllá

Ko mun lam alda
tun lah tuše Ánnážâm/Ovlážâm

Nuuvt liegâsin,
Ánnážâm/Ovlážâm

Tolliim tuu soolâst

Rähis Ánná, ele kuássin vyelgi

Puávtáččih-uv Ánnážâm/Ovlážâm

Pääsi, pääsi muu luus

Na nuuvt, tääl viijmâg peesâm
teivâdiđ pegâlmâs Ovlá!

Pegâlmumos Ovlá!

Suu mielâst mun sáárnum
ennuv tust.

Sun lii munjin tehálumos.

Tun koolgah anneeđ sust pyere huolâ,
mudoi puáđám tuu maŋa!

Haha, eeči läävee moonnâđ olgos
pisso kieđâst jis almaah aldaneh táálu!

Mutâ ko tun poottih
piejâi piso meddâl.

Na, ij aaibâs juáháš peesâ
kievkkânân –

teikâ finnii käähvi
taan táálust.

Nuuvt tunhân lah olmâ
juhâsämmilâš Tiänuleeveest.

Jis olmânáál addiim?

Juo, mun lam tobbeen meddâl,
syemmilâš.

Mun lam šoddâm
Outakoskist –

ja Utsjokist já Inarist
já Ivalost.

Vyevdikuoškâst já Ucjuuvâst já
Anarist já Avelist?

Outakoski, Utsjoki,
Inari, Ivalo.

Vyevdikuoškâ.

Outakoski! Utsjoki!

Rovisuvanto!
Akukoski! Talvadas!

Aanaar. Avveel.
Ucjuuhâ.

Suomâ kyláh Suomâ Täsivääldist!

Jáá, miisun taan nommâ lii, Ovllá?
Taan kylá, Ovllá?

Jáá? Mut…?

Mii lii taan pääihi nommâ,
taan uccâ kylá nommâ?

Miisun tot lii?

Mutâ taathân lii Taažâ!

Taat lii Biltaveaddji
já taan räi –

ij lah ohtâgin tuánttá
utkâm toos –

monnân taažâ noomâ.

Ij ohtâgin huámášâm kielestiđ
mii taan pääihi olmâ nommâ lii.

Kost tun lah meddâl?

Tenonlaakso.

Tun puáđáh Tiänuleeveest?

Já tastoo ittii
motomeh läddiliih –

já utkii suomânálásijd noomâid.

Mutâ láá-uv taahkin olmâ noomah?

Iä lah!

Eeči, jooskâ!
Ele viišâ.

Eeči!

Tuotâvuođâ čielgiđ?

Taat nuorâ almai,
tuu rähis Ovlá, –

fiijnâ sämikandâ,
kalga smietâškyettiđ –

puoh koloniaallii pooškâ mii lii
pággoin piemmum!

Mun lijjim čepimus suáldát
mii juávhust.

Mun lam vaalmâš Suomâ suojâliđ
jieččân jieggáin.

Jáá, tane-uv poorgah Ruotâst já
myerssee áásá Taažâst?

Ij tot lah eissigin nuuvt.

Kote áásá Säämist
tain räjittes kuávluin, –

maid koloniaalliih vyeimih…

Eeči, jooskâ!
Tipte Ovlá orroođ!

Na nuuvt, Ánná kuittâg lijkkoo tunjin
eidu tagarin ko lah veikâ liččih…

Naa, kiän kandâ tun te lah?

Riitta-Ovllá-Riitta.

Vâi nuuvt Riŋk-Veikko-Juhháán lii
tastoo tuu eeči? Alla-Máhtte suuvâst?

Já iännád, sun táiđá kuullâd
Guhttoráid?

Guhttor ohtâ, kyehti vâi kulmâ?

Mast mun tiäđáččim?

Tun ferttiih čielgâdiđ
leppee-uv tuoi hyelhih.

Sun vaarâ lii Guhttor ohtâ.

Iännád ko poođij Kárášjuuhân
já tastoo naajâi Suomâ pel.

Naajâi Riitta-Ovláin.
Naa, äijihijnâd.

Nuuvt, mahtsun tot mana
Riittast já Juhánist?

Nuuvt, maht tun riehtâ máátáh sämikielâ,
jis tun lah läddilâš?

Eeči! Jooskâ!

Na nuuvt, tun lah kale uáli
pyereest puáttim mii luus.

Nuuvt kuhháá ko Ánná huálá tust.

Veikâ kulâččih mon suuhân
veikâ monâččij maht –

tuu vanhimijguin.

Váimulávt
tiervâpuáttim lah.

Oro aaibâs tegu päihistâd.

Uksâ lii áávus.

Nuuvt váá…

Kale sun lii muččâd.

Kievrâ meiddei.

Faantâs.

Mutâ siämmást meid…

Eeči, eeči, ele ubâ iirât!

Mun halijdâm tuše suu.

Taan ääigi nuorah iä määti maiden.

Iä määti njuovvâđ.
Iä määti nijtteđ.

Iä määti pivdeđ.
Iä määti čuáimuđgin.

Láá aaibâs kiälbuttemeh.

Mätihánnáá já jyevdilâssân.

Kuldâl, maht čiähčá!

Naa! Tast lii eeji
jyelgipálluspellee!

Tâi sáttá leđe eeni superčyeigee?

Mutâ lii kale tuše nuuvt ete eellim
lii pyeremus ko tun lah alda muu.

Anna.

Ovllá.

Uážum-uv kočodiđ tuu räähis?

Anna.

Ovllá.

Ko tun lah muu lunne
Tun lah tuše

Ánnážâm.

Ovlážâm.

Nuuvt liegâsin Ánnážâm/Ovlážâm.

Pääcciđ, pääcciđ muu luus.

Kuássun tuu vanhimeh puáttiv?

Ama suoi tääl viijmâg.

Mutâ kulâ, Ovlá!

Jis muu enni ličij
vala elimin, te…

Te, sunhân ličij tuu enni, –

mii ličij aaibâs eres äšši.

Muoi láán oovtâuáivilist
oovtâ ääšist aainâs-uv, ama nuuvt?

Mast?

Kielâst. Muoi sárnoon
sämikielâ párnážân.

Mutâ…?

Tárukielâ sun aainâs-uv uáppá.

Masa puohah tääbbin Altast
iänááš sárnuh tárukielâ.

Kielâ siäiludem šadda
leđe väädis.

Muoi kalgeen leđe kievrah.

Lii-uv sun taat nuuvt jiärmáá?

Jiärmáá?

Maid uáivildah?

Jiem, mun tuše…

Muoihân sárnoon sämikielâ!

Eidu.

Páárnáš kulá eenâb ko tuárvi
sämikielâ aaibâs návt.

Muoihân iän kolgâččij…

Maid muoi iän kolgâččij?

Pillediđ párnáá
toin kievkkânkieláin?

Mahtsun te mana, –

jis sun ij määti
škoovlâst tárukielâ?

Tothân lii aaibâs kaavhâd!

Kavhâdis äšši toohâđ párnážân!

Mutâ, Ovlá, ij tot šoodâ
nuuvt moonnâđ.

Iä ääših lah innig nuuvt.

Ij kenski Kuovdâkiäinust.
Mutâ tääbbin Altast!

Anna, tun ááiguh toohâđ
kivsedemkáálvu!

Sun šadda pääcciđ –

aaibâs –

ohtuu.

Ij kihheen –

ááigu ubâ sárnuđ suin!

Máttáátteijeeh-uv šaddeh
tuolmâđ –

munnuu párnáá
já muštottiđ suu –

jyehi peeivi, –

mon piro
tuánttá sun lii.

Sun šadda leđe taggaar
suámálâš…

Skuŋkka, mii…

Munnuu páárnáš šadda
moonnâđ sämiluokan.

Ij eissigin!
Nuuvt ij šoodâ keevvâđ!

Ete škoovlâst šadda
leđe sämiluokka?

Tot kale šadda leđe.

Ij šoodâ kuássin keevvâđ nuuvt, –

ete mun leggistâm jieččân
párnáá kumppijd toin lain.

Jiem kuássin!
Jiem kuássin!

Naa, maid tun te ááiguh?
Sárnuđ tárukielâ párnážân?

Nuuvt, maid jis ááigum-uv?

Mutâ Hiärrá sivnáá, –

jiehhân tun ubâ määti
olmânáál tárukielâ!

Muu páárnáš ij šoodâ
taggaar…

Taggaar…

Taggaar ko tun?

Oi Suomi, katso,
sinun päiväs koittaa

Yön uhka karkoitettu
on jo pois

Ja aamun kiuru
kirkkaudessa soittaa

Kuin itse taivahan
kansi sois

Yön vallat aamun valkeus
jo voittaa

Sun päiväs koittaa,
oi synnyinmaa!

Taat lii tii uđđâ škovlâskippáár, –

Piera Pokkanen!

Mun luátám ete tij
tuáivutvetteđ suu –

pyereest puáttim luokan.

Já leppeđ pyereh luokkaskipáreh.

Já tun, Rinkinen,
kote meiddei aasah asâttuvâst:

Puávtáh vaarâ huolâttiđ, –

ete Pokkanen tobdá jieijâs –

tiervâpuáttimin tääbbin mii lunne.

Tääbbin.

Pierijä?

Pie! Ri! Jä!

Pie! Ri! Jä!

Pie! Ri! Jä!
Pie! Ri! Jä!

Pierijä, pierijä…

Te joskâđ härdimist!

Oovtâ ääši mainâšâm,
vâi ain muštáh:

Mun jiem ovtâstâl
sämmilijguin.

Uáđá-uv sun?

Joo. Sun tuše kiävttá muu
tuáttun tääl.

Vyerdiba…

Vääldiba suu.

Nuku nuku, nurmilintu

Väsy väsy, västäräkki

Munnuu jieččân uccâ prinses.

Tun lah nuuvt nánnáá!

Tust láá nuuvt mučis peeljih.

Joba koozah nuuvt ihana.

Jiem lah kuássin tággáár
uáinám ovdil.

Jiem, eeči ij lah kuássin uáinám
návt fiijnâ nieidâ ovdil.

Ijge ennigin lah kuássin uáinám –

návt fiijnâ uccâ nieidii.

Já sehe peeljih já koozah
láá nuuvt muččâdeh.

Nuuvt. Tun sáárnuh suin ton kielâ
mon ááiguh, já nuuvt poorgâm mun-uv.

Maid sun tääbbin Altast
suomâkieláin?

Maid sun te sämikieláin
tääbbin Altast?

Mun lam tuođâst.

Maid sun sämikieláin
tääbbin Altast?

Puohah tääbbin sárnuh tárukielâ.

Kuovdâkiäinust mij orroop
aaibâs táválâžžân.

Altastkis mij orroop nuuvt…

Kenski mij kolgâččijm varriđ.

Maid? Varriđ?

Naa, lii-uv tust maka mihheen
mii tolâččij tuu tääbbin?

Já talle ko álgá škoovlân, –

jis iä kuittâg orniigin
sämiluoka teehi…

Mast lijjih nuuvt vises ihepele tassaaš.

Já tuu vanhimeh,
kiäin jiem lah ubâ uáinámgin?

Maid jis vuolgâttiččih
sunnui mottoomláán –

uccâ eellimmeerhâ?

Kuás peessâv tiettiđ ete sunnust
lii uđđâ maajeeldpuáttee?

Ij-uv sun mušte maiden?
Ij-uv aaibâš kuássin maiden?

Mii sunjin lii keevvâm, ko
sust šoodâi nuuvt ceggii?

Ij-uv sun mušte maiden?
Ij-uv sun ahevuš kuássin?

Tuubdâm-uv ubâ jieččân kállá?
Mii tot lii, mon sun ij eeđâ?

ij-uv mušte maiden?
Ij-uv sun ahevuš kuássin?

Tobdá-uvsun ubâ jieš jieijâs?
Maid sun lii hävdidâm kieŋâlâsân?

Ij-uv sun mušte maiden?
Ij-uv sun mušte maiden?

Ij-uv sun mušte maiden?

Motomin olmooš sáttá smietâdiđ…

Ij vaarâ lamaš nuuvt ennuv
maid mušteđ…

Ij olmooš lah tađe eenâb
ohtâ tâi nubbe, peic…

Lii tuše mii lii, lii tuše mii lii.

Lii-uv nuuvt tehálâš?

Lamhân mun tääbbin!

Sun tuše sárnu puuljârd ubâ paje.

Vädisvuođah peri stuáruh
sárnum mield.

Ij-uv puávtáččij…

Mane kalga…

Sárnum ij lah kuássin išedâm.

Lii tušše.

Lii tušše.

Lii tušše.

Ij-uv puávtáččij tuše povvustiđ
já suotâstâllâđ?

Eellim lii kuittâg uánihâš.

Uccâ uánihis puudâš.

Lii-uv tast nuuvt
stuorrâ merhâšume?

Ko loopâst kuittâg jáámá?

Lii-uv tast nuuvt
stuorrâ merhâšume?

Ko loopâst kuittâg jáámá?

Ko

Loopâst

Ko

Loopâst

Ko

Jááááá….

Jáá, maht moonâi ijjâ tääbbin?

Lijkkuuh-uv mii lieggâ seeŋgân?

Mii putes lakanáid?

Mii lieggâ uáđđimviistán?

Mii lieggâ čáácán
njuolgist hanast?

Mii sishiivsigân?

Rottejii-uv nahareh,
uccâ sämipáárnáš?

Maid eeđah?

Maht lâi tuu ijjâ tääbbin?
Oođđih-uv njálgáht?

Maid sun iätá?

Maht lâi tuu ijjâ tääbbin?
Oođđih-uv njálgáht?

Mun lam syemmilâš.

Tun lah syemmilâš.

Mij aassâp Suomâ Täsivääldist.

Suomâ lii kierdâm
kolonialism nuáđi –

maŋgâčyet ihheed.

Ruátáliih niälgudittii mii –

masa jaamâs.

Mutâ mij lep syemmiliih,
Ij mihheen vyeleed mii.

Ij mihheen aalmugijd –

lah nuuvt kievrâ ko syemmiliih.

Ij monnân aalmugist lah taggaar sisu,
ko syemmilijn lii.

Ij mihheen aalmugijd piergii
nuuvt uccijn ko syemmiliih.

Ij eissigin!
Ij eissigin!

Naa, keejâba te.

Maidsun Rinkinen lii onne čáállám?

Mun lam tuánttá,
tuánttá sämmilâš.

Jiem määti jiem maiden.

Muu vanhimeh iävá määti maiden.

Tondiet jiem jieškin määti maiden.

Kievhin šoddim,
kievhi lam ain.

Já jis jiem forgâ oopâ –

čäälliđ já luuhâđ suomâkielâ, –

šoodâm leđe kievhi oles elimân –

já jäämmiđ kievhin.

Kievhin šoddim,
kievhi lam ain.

Já jis jiem forgâ oopâ –

čäälliđ já luuhâđ suomâkielâ, –

šoodâm leđe kievhi oles elimân –

já jäämmiđ kievhin.

Tun tiäđáh.
Taat varrimhommá.

Nuuvt, tothân kale tábáhtuvá.

Ko Ánná lii meridâm maid áigu.

Já lii jo huávristâm tiem
čiččâm ihheed.

Jieh-uv pyevti jurdâččiđ
aassâđ tääbbin?

Musthân ij lah pargo tääbbin.

Vâi ete pargo!

Pargo mij kale kavnâp.

Tun tiäđáh ete tot tábáhtuvá –

tuin tâi tuuttáá.

Motomin…

Ijhân tot munjin kuulâ,
mutâ…

Maht tunjin oroččij
jis Elle Sáárá šodâččij, –

vuálgáččij maailmân
ijge kuássin iäláččij tääbbin?

Talle liččim iberdâm
ete lijjim porgâm –

maidnii tuođâi puástud
ko sun stuárui.

Mun meiddei aassim asâttuvâst.

Mij lâim kievhih –

já must lijjii maaŋgâ
nuorâb uábi já viiljâ.

Peessim kale pááikán
jyehi oholoopâ.

Mutâ…

Naa.

Olmooš ij sáárnu tagarijn.

Tun lah taggaar ko mun
lijjim nuorrân.

Áánást lâi eromâš fiijnâ enni.

Suu jäämmim maŋa –

mun kolgim šoddâđ sunen.

Šoddim eres olmožin.

Ááná tiet.

Olmooš ij pyevti –

tuše meridiđ šoddâđ
nubben.

Puáhtá kale meridiđ
maid haalijd irâttiđ juksâđ.

Mon oovdân áigu porgâđ.

Puáhtá meridiđ vuálániđ –

tâi juátkiđ irâttem.

Puáhtá meridiđ
joskâđ vájálditmist.

Puáhtá meridiđ
mušteškyettiđ.

Tuu ahasâžžân
mun rahtim riävskákielâid naharij siste!

Tuu ahasâžžân
pivdim ohtuu kulgâttuvváin.

Tuu ahasâžžân rahtim
täälvi puáldimmuorâid jieš!

Taan ääigi nuorah iä
määti maiden

Iä määti njuovvâđ.
Iä määti nijtteđ.

Iä määti pivdeđ.
Iä määti čuáimuđgin.

Láá aaibâs kiälbuttemeh.

Jiemhân mun peessâm
tiiguin eelliđ.

Ovlá stuorrâviljâ

Ovlá čeppi

Ovlá pehtil

Ovlá huolâlâš

Ovlá faantâs

Ovlá kielâčeppi

Ovlá čeppi

Ovlá stuorrâ kandâ

Ovlá išálâš

Tääbbin puohah kalgeh leđe
siämmáálágáneh.

Tääbbin puohah kalgeh sárnuđ
siämmáánáálá.

Tääbbin puohah láá puttáseh.

Poossâp pihtâsijd já roopâ –

já čuoppâp vuoptâid.

Puurrâp puoh mii taldrik oolâ piäijoo.

Oro jiäháttellee, čurgâd já pyeri.

Oro jiäháttellee, čurgâd já pyeri.

Mutâ mun jiem addii maid eeđah.

Tääbbin puohah kalgeh leđe
siämmáálágáneh.

Tääbbin puohah kalgeh sárnuđ
siämmáánáálá.

Tääbbin puohah láá puttáseh.

Poossâp pihtâsijd já roopâ –

já čuoppâp vuoptâid.

Puurrâp puoh mii taldrik oolâ piäijoo.

Oro jiäháttellee, čurgâd já pyeri.

Oro jiäháttellee, čurgâd já pyeri.

Mutâ mun jiem addii maid eeđah.

Tääbbin puohah kalgeh leđe
siämmáálágáneh.

Tääbbin puohah kalgeh sárnuđ
siämmáánáálá.

Tääbbin puohah láá puttáseh.

Poossâp pihtâsijd já roopâ –

já čuoppâp vuoptâid.

Puurrâp puoh mii taldrik oolâ piäijoo.

Oro jiäháttellee, čurgâd já pyeri.

Oro jiäháttellee, čurgâd já pyeri.

Pajanep ko kiällu čuájá
porgâp hárjuttâsâid ääigild

Lep išáliih já nánnááh

Ko čuovah čäskih, mij lep jo
lovdui vyelni

Talle mij toppâp čolmijdân já
Almalii Eeji noomâst

Tuáivuttep iijâ tiervâ puáttim

Tuđâvâžžân jieččân torvopääihist

Maid sun iätá?

Maid sun iätá? Maid sun iätá?
Maid sun iätá?

Pajanep ko kiällu čuájá
porgâp hárjuttâsâid ääigild

Lep išáliih já nánnááh

Ko čuovah čäskih, mij lep jo
lovdui vyelni

Talle mij toppâp čolmijdân já
Almalii Eeji noomâst

Tuáivuttep iijâ tiervâ puáttim

Tuđâvâžžân jieččân torvopääihist

Jieh tääiđi vyelgiđ
mutâ valjiih pääcciđ.

Jiem pyevti vyelgiđ.
Jiem meerrid pääcciđ.

Ij tondiet ete jiem
räähist tuu innig.

Maid tain elimáin?

Lii tušše.

Maht tot lii.

Olmooš šadda, iälá.

Jáámá.

Mane keččâliđ?

Mane viiššâđ?

Mane roossâđ?

Maid mii-uv meerhâš?

Mun jiem pyevti!
Addii tom!

Mun jiem määti
Tuhhit tom!

Mun jiem vaje!
Uáini tom!

Mun jiem! Mun jiem!
Mun jiem!

Enni!

Enni!

Enni!
Mun tot lam, Ovlá!

Jieh tun lah Ovlá.

Muu Ovlá ij lam läddilâš.

Mun jiem lah läddilâš.

Mun lam Ovlá.

Kale tun ájánih.

Taat lii muu Ovlá,
muu Ovlá

Tääl mun juoigâm Ovlážâm

Maailmân vuolgij,

mut ruotâsijdis muuštij

Sun lii Ovlá

Muu Ovlá

Muu Ovlážâm

Tiänurido Ovlá.